Igal aastal avaldab Maailma Majandusfoorum (WEF) uurimuste seeria, mis võimaldab lugejatel hõlpsalt kindlaks teha, kuidas nende riik edeneb või taandub.
Üks neist uuringutest on pühendatud sellele, milliste riikide majandused on konkurentsivõimelised ja millised on määratud jääma tsivilisatsiooni piiridesse. Tegelikult tähendab valju sõna “konkurentsivõime” WEF-i ekspertide sõnul ainult riigi võimet oma ressursse tõhusalt kasutada. See võtab arvesse paljusid parameetreid, alates riigiasutuste tööst, infrastruktuuri väljaarendamise astmest, arstiabi saamise võimalusest, haridusest, heast tööst ning lõpetades tehnoloogia taseme ning kodumaiste ja rahvusvaheliste turgude olukorraga.
Kokku osales 2019. aastal maailma kõige konkurentsitihedama majanduse edetabelis 141 riiki. Ja see näeb välja kümme parimat.
10. Taani
Hinnang: 81,2
Skandinaavia esindaja avab kümme kõige konkurentsivõimelisemat majandust maailmas. Tal on eelkäijast väike vahe: 11. kohal asuv Soome jääb vaid ühe punktiga alla.
Vaatamata asjaolule, et Taani siseturg on Euroopas väikseim, on riik paindliku ja tõhusa tööturu tõttu tipptasemel ning pakub oma kodanikele kaitset ekspluateerimise eest. Sellel on kõrged näitajad sellistes näitajates nagu hariduse ja koolituse tase, äri- ja avalike asutuste dünaamilisus, samuti makromajandusliku stabiilsuse esimene koht.
9. Suurbritannia
Hinnang: 81,2
Pikaaegne Brexit (see tähendab riigi lahkumine Euroopa Liidust) ei mõjutanud Inglismaa asjade seisu. Sellel on endiselt juhtiv koht makromajandusliku stabiilsuse (esimene koht), innovatsiooni (kaheksas koht) ja kiiresti kasvava äri (ka kaheksas) osas.
Asjatundjate sõnul mõjutab Brexit paratamatult riigi majandusolukorda negatiivselt, mistõttu peab valitsus selle kompenseerima. Näiteks kiudude laiendamiseks igasse kodusse, kuna brittidel on Interneti-juurdepääs halvem kui paljudel arengumaadel. Infotehnoloogia juurutamisel on Inglismaa isegi Venemaast madalamal (vastavalt 31. ja 22. kohal).
8. Rootsi
Hinnang: 81,2
Teine Skandinaavia riik on makromajandusliku stabiilsuse osas esirinnas ning võtab samuti vastavalt IT, arenduspotentsiaali ja ettevõtluse arengu dünaamika 4., 5. ja 6. koha.
Interneti ja mobiilside osas on Rootsi tõusnud kõigi edetabelis osalevate Euroopa riikide ette. Enam kui 80,6 protsenti täiskasvanud Rootsi elanikest pöördub regulaarselt veebi.
Lisaks oma kodanikele sidepidamisele aitab Rootsi valitsus neil saada haridust ja koolitust (seitsmes maailmas) ning hoolitseda oma tervise eest (11.).
7. Saksamaa
Hinnang: 81.8
Saksamaa võlgneb edetabelis seitsmenda koha esiteks kõrge makromajandusliku stabiilsuse ja oma uuenduste arengutaseme tõttu.
- Väljaantud patentide arvu järgi on see maailmas viiendal kohal;
- teaduslike publikatsioonide jaoks - kolmas;
- uuringute kohaselt - neljas.
Ja Saksamaa ettevõtted konkureerivad pidevalt omavahel, kumb neist on arenenum, millel on kahtlemata positiivne mõju kliimale riigis tervikuna. Pealegi lastakse Saksamaal olevad uuendused koheselt ringlusse, mis võimaldab riigil maailmas tootmissektorisse sisse viidud uuenduste arvu poolest maailmas teisel kohal olla.
Saksamaa võidukaid marsse teel esiteks takistavad madalad näitajad finantssüsteemi arengus (võrreldes teiste riikidega esikümnest), tervishoid ja infotehnoloogia kasutuselevõtt. Näiteks majadesse laiendatud fiiberoptiliste kaablite arvu osas pole õlle ja vorstide riik isegi 50 parima hulgas.
6. Jaapan
Hinnang: 82.3
Tõusva päikese riik on tervishoiu liider (esimene maailmas) ning omab kõrgeid positsioone ka infrastruktuuri arendamise ja turu suuruse osas. Infotehnoloogia tutvustamise osas on see kuuendal kohal.
Enamik Jaapani täiskasvanud elanikkonnast (93%) kasutab Internetti pidevalt ja riik on kogu riigis venitatavate Interneti-kaablite arvu poolest maailmas kolmandal kohal. See arv tundub eriti muljetavaldav, kui arvestada Jaapani suurust.
Riigivabad võimuinstitutsioonid, makromajandusliku stabiilsuse madal tase ning ettevõtluskultuuri seisukohast takistab riskide kartmine ja nõrk loovus tasemel riigi arengut. Tõsi, erinevalt teistest edetabelis osalevatest Aasia riikidest julgustatakse Jaapanis uuendusi.
5. Šveits
Hinnang: 82.3
Riigi tugevusteks on hariduse kvaliteet, makromajanduslik stabiilsus ja uuendusmeelsus. Riigis asuvad suurimate rahvusvaheliste korporatsioonide peakorterid, mida need uuendused igal viisil julgustavad ja kasutavad.
Lisaks innovatsioonile märgivad maailma riikide konkurentsivõime reitingu koostajad organisatsiooni struktuure, mis aitavad kaasa teaduse ja tehnoloogia arengule, esmaklassilisele transpordi- ja kommunaalsele taristule, kvaliteetsele tervishoiule ja hästi toimivale tööturule.
Riigi miinused - šveitslaste soov teha oma tööd tööruumide suletud uste taga. Ja Šveitsi turu suurus pole liiga suur, või näiteks Venemaa.
4. Holland
Hinnang: 82,4
Selles riigis on kõik hästi - infrastruktuurist ettevõtluse dünaamikani. Hollandi väga tugev külg on tõhusad ja läbipaistvad võimuinstitutsioonid, mille tegevusest saab teada iga kodanik (ka see, milleks riik raha kulutab).
Lisaks sellele, et Madalmaad on avatud ja läbipaistvad, on nad tuntud ka sõnavabaduse, omandiõiguste kaitse ja riikliku poliitika tugeva eetikakomponendi poolest.
Samal ajal pole ettevõtlusega tegelemine riigis mitte ainult lihtne, vaid ka väga lihtne, samuti kõrghariduse saamine. Ja makromajandusliku stabiilsuse osas sai riik 100 punkti 100-st.
Nagu igal riigil, on ka Madalmaades nõrkused. See on infotehnoloogia (24. koht) ja tervishoiu (21. koht) tutvustamine.
3. Hongkong
Hinnang: 83,1
Teine, kuid mitte viimane Aasia esindaja maailma kümne kõige konkurentsitihedama majanduse hulgas. Ehkki sõna “riik” puhtalt juriidilises tähenduses ei saa seda territooriumi nimetada. Nüüd on sellel Hiina RV protektoraadi all eristaatus ja Hongkong lakkab iseseisvalt eksisteerimast 2047. aastaks.
Üldiselt sarnaneb Hongkongi majandusprofiil Singapuriga. Mõlemad linnriigid paistavad silma makromajandusliku stabiilsuse, väljakujunenud finantssüsteemi, kaupade ja teenuste turu tõhususe ning suurepärase infrastruktuuri poolest. Lisaks on Hongkong rahvatervisele väga vastutustundlik ja selle kriteeriumi järgi on linn esikohal.
Äärmiselt ettevaatlikku lähenemist innovatsioonile võib nimetada nõrgaks lüliks Hongkongi majanduses. Hongkongi konkurentsivõimet takistavad ka ajakirjandusvabaduse piirangud.
2. USA
Hinnang: 83,7
Teisel kohal on maailma kõige konkurentsivõimelisema majanduse 1,1 punkti võrra taga Ameerika Ühendriigid.
See, milles riigis pole võrdset, on ettevõtluse arengu dünaamika (esimene koht), turu ulatus (teine koht), innovatsiooni tase (teine koht) ja loodud finantssüsteem (kolmas koht).
Sellel äriparadiisil on aga oma tiigrid - makromajanduslik stabiilsus ja tervishoid. Nende näitajate järgi hõivab USA vastavalt 37 ja 55 kohta.
Pole üllatav, et ameeriklased pole liiga õnnelikud - enesetappude arv riigis on viis korda kõrgem kui arenenud riikide keskmisel tasemel.
1. Singapur
Hinnang: 84.8
Esikoht maailma riikide ja majanduste konkurentsivõime edetabelis 2019. aastal läks Singapurile.
Edetabeli nii kõrge positsiooni põhjus on riigi maksimaalne tulemuslikkus kümnest peamisest parameetrist kolmes: tervishoid, infrastruktuur ja tööturu tõhusus.
Singapuri märkimisväärne konkurentsieelis on tohutu ja täielikult avatud turg välisinvestoritele, avalike asutuste läbipaistvus ning suurepäraselt väljaarendatud infrastruktuur. Tavakodanike elu osas on Singapur siin keskmise eluea poolest kümnes, Jaapanist isegi ees.
Maailma liidri staatuse saavutamiseks peab riik esmalt lahendama hulga probleeme: tegelema halva keskkonnaolukorraga, andma ettevõttele rohkem dünaamilisust ja pöörama suuremat tähelepanu makromajanduslikule stabiilsusele.
Ja kus siin on Venemaa?
Endise NSVLi riikide seas on Venemaa Baltimaadest teisel kohal. Nagu eelmise aasta reitingu puhul, on meie riik 43. kohal.
Ettevaatlik optimism inspireerib häid näitajaid järgmistes parameetrites:
- turu suurus - 6. rida;
- IT juurutamine - 22. positsioon;
- innovatsioonipotentsiaal - 32. rida;
- makromajanduslik stabiilsus - 43. rida;
- ja infrastruktuur - 50. koht.
Enam-vähem head asjad on äridünaamikaga (53. rida) ja kõrgharidusega ning koolitusega (54. koht).
Kuid avalike asutuste (74. positsioon) osas on kaupade ja teenuste turu efektiivsuse (87. positsioon), finantssüsteemi arengu (95. koht) ja eriti tervishoiu (97. rida) osas meie riik kaugele maha jäänud kõige konkurentsivõimelisemad riigid 2019. aastal.
Ja kõige konkurentsivõimetuim majandus maailmas on Tšaad.
