Euroopa Liidu riikide elanikud ei tunne end täielikult turvaliselt. Selle kinnituseks on Euroopa välissuhete nõukogu (ECMO). See koostati poliitikute ja analüütiliste kogukondade liikmetega tehtud intervjuude, aga ka poliitiliste dokumentide, akadeemilise diskursuse ja meedia analüüsi valdkonna ulatuslike uuringute põhjal.
Aruandes öeldi, et EL seisab praegu silmitsi ida ja lõuna julgeolekuohtudega ning ei saa täielikult arvestada läänes asuva liitlasega. Lõppude lõpuks on USA president Donald Trump korduvalt unarusse jätnud eurooplastele olulised rahvusvahelised lepingud ja normid.
Ja siin on väidetavatest ohtudest ELi liikmesriikidele viis kõige kohutavat top 5.
5. Kontrollimatu ränne riiki
Ida- ja lõuna-eurooplased on eriti mures kontrollimatu rände pärast oma riikidesse. Sloveenia, Austria, Ungari, Bulgaaria, Kreeka, Malta ja Itaalia peavad seda kõige olulisemaks ohuks, millega nad silmitsi seisavad.
Peamine hirm pole mitte see, et terroristid jõuaksid Euroopasse rändeteede kaudu (kuigi mõned vastanutest väljendasid muret ka selle pärast), vaid pigem see, et ränne tekitab ELis laastavaid poliitilisi tagajärgi. Probleemidele, millele enamik 17 ELi liikmesriiki esindavatest vastajatest on keskendunud, on nende valitsuste suutmatus kontrollida Euroopasse saabuvate pagulaste arvu ja tüüpi.
4. Välisriikide sekkumine sisepoliitikasse
Eesti on üks kahest EL-i liikmesriigist, kes peavad oma julgeolekule kõige olulisemaks ohuks välist sekkumist sisepoliitikasse. Teine riik, kes sellest teatab, on Leedu. Ka Läti nõustub oma naabritega, kes lisaks välisele sekkumisele siseasjadesse kardab endiselt küberrünnakuid.
3. Rahvusvahelise institutsionaalse korra halvenemine
Luksemburg peab oma julgeoleku peamiseks ohuks rangetel reeglitel põhineva rahvusvahelise korra halvenemist
Taani on mures ka Euroopa Liidu võimaliku lagunemise ja rahvusvahelise korra halvenemise pärast.
Olulist rolli eurooplaste negatiivsete ootuste osas mängib eelseisv Suurbritannia Brexit. Ligi kaks kolmandikku uuringus osalenutest leidis, et Ühendkuningriigi EList väljaastumisel oleks nende julgeolekule negatiivne või väga negatiivne mõju.
2. Riigiõnnetus või kodusõda naaberriigis
See oht on üks halvimaid selliste riikide jaoks nagu Ühendkuningriik, Poola, Kreeka, Hispaania, Rumeenia, Slovakkia, Horvaatia ja Küpros. Poola puhul on hirm Ukraina riikluse võimalik kokkuvarisemine, ehkki Venemaad peetakse kõige hullemaks vaenlaseks. Krimmi ühinemine Venemaaga 2014. aastal ja sellele järgnenud Ida-Ukraina konflikti eskaleerimine ainult kinnitasid seda arusaama.
Poola on ainus EL-i liikmesriik, mille riikidevaheline sõjapidamine on suur julgeolekuoht. Selle võimaluse ettevalmistamiseks otsustas Poola valitsus relvajõude moderniseerida, ehkki see programm ei lähe liiga kiiresti.
1. Küberrünnakud
Küberrünnaku võimalus on 2018. aastal kõige tõsisem väidetav oht. Eriti kardavad seda suured ja (või) edukad EL liikmesriigid (näiteks Taani, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriik). See mure põhineb arvatavasti teadlikkusel nende ühiskondade sõltuvusest digiteeritud süsteemidest, kuna neid riike peetakse ELis küberprobleemide eestvedajaks.
- Prantsusmaa ja Rootsi on küberstrateegiate väljatöötamisel teinud märkimisväärseid edusamme.
- Taani oli esimene EL-i liikmesriik, kes otsustas nimetada digitehnoloogia suursaadiku.
- Ja Suurbritanniaga toimuva küberkoostöö võimalik kaotus pärast Brexitit tekitab EL-i liikmesriikides muret.
ECMO küsitletud vastajate sõnul on olemas ohte, mille tähtsus võib 2028. aastaks väheneda. Need sisaldavad:
- riikidevaheline sõda, milles osaleb nende riik või liitlased;
- ELi lagunemine;
- elektrikatkestus;
- rahaline ebastabiilsus.
Nad loodavad, et kõik muud ohud muutuvad järgmise kümne aasta jooksul tõsisemaks.
Pole ühtegi riiki, mis oleks halvem kui Venemaa
Kolme halvima rahvusvahelise ohu nimekiri sisaldab ESMO poolt küsitletud eurooplaste sõnul džihadiste, Venemaad ja rahvusvahelisi kuritegelikke rühmitusi, aga ka Põhja-Koread. ECMO uuringu vastajad eeldavad, et need ohud püsivad vähemalt 2028. aastani. Krimmi poolsaarega seotud sündmuste tõttu hakkasid välismaalased Venemaad teisiti tajuma, pidades seda üheks peamiseks ohuks tänapäevale.
Terrorismi hirm on kõige suurem suurtes riikides ja terrorirünnakutest hiljuti üle elanud riikides (Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Taani ja Belgia).
Venemaa hirm on kõige intensiivsem idas (Eesti, Rumeenia, Leedu, Poola ja Soome), kuigi Saksamaa ja Inglismaa peavad seda võimaliku ohuks.
Eesti ja Leedu on eriti mures Venemaa sekkumise võimaluse pärast nende siseasjadesse.
