Ajalugu kipub ülistama mineviku sõdu ja see viib nende kohta palju legende. Parimal juhul on sellised legendid naljakad ja halvimal juhul täiesti ebatäpsed.
Esitame teile viis müüti mineviku kuulsate sõdade kohta.
5. Teine maailmasõda
Üks sagedamini korduvaid müüte Teise maailmasõja kohta ütleb, et esimene põhjus, mis selle alguse viis, oli sakslaste rahulolematus Versailles 'lepingu karmusega. Ta ajas Saksamaa nii sügavasse finantsilisse ja sotsiaalsesse auku, et see võimaldas Hitleri ja tema natsipartei valitsuse ohjad enda kätte võtta.
Hitler kasutas majanduskriisi tõesti ettekäändena inimeste toetuse saamiseks, lubades neile elukvaliteedi paranemist ja naasmist endise hiilguse riiki. Kuid natside partei kuni 1932. aastani ei saanud Hitlerile kõrgel valitud ametikohal piisavalt hääli. Tänu mitmesugustele tagaruumi tehingutele ja trikkidele õnnestus tal võim võimul võtta. Natsid olid osavad propagandistid ja kasutasid oma eesmärkide saavutamiseks Versailles 'lepingut, kuid idee, et ta andis Hitlerile valimistel populaarse võidu, on müüt.
4. Vietnami sõda
Teti rünnakut peetakse sageli viimaseks sammuks, mis tõestas, et USA ei saa Vietnami sõda võita.
On tõsi, et Tetti rünnak oli sõja pöördepunkt ja viis tõenäoliselt selle lõpuni, kuid on ka tõsi, et USA-d polnud sõjaliselt veel lüüa. Rünnak pani Põhja-Vietnami väed venima - uskumatult riskantne samm. Pärast rünnakust teatamist uudistekanalite kaudu uskus demoraliseeritud Ameerika avalikkus, et Vietnami sõda on kaotatud. USA kaotas lihtsalt soovi jätkata.
3. Pärlisadam
Ameerika Ühendriigid kuulutasid Jaapani sõja pärast Pearl Harbori pommitamist ametlikult välja. Kuid isegi enne seda sündmust olid nad juba neutraalse riigi positsioonist kaugel. USA teod viisid sisuliselt Pearl Harbori stsenaariumini.
USA presidendi Franklin Delano Roosevelti korraldusega külmutati Jaapani varad, pidades silmas sõjalise konflikti võimalikku puhkemist. 1941. aastal lõpetati nafta eksport USA-st Jaapanisse. Jaapan otsustas algatada ennetava streigi USA mereväe vastu, et kaitsta oma edusamme Hollandi Ida-Indiasse ja Kagu-Aasiasse, et haarata kinni eurooplastele kuuluvatest tooraineallikatest.
2. Müüt ruutkiltidest
5 parima sõjaväelegendi teise koha hõivab müüt, mis on kindlalt juurdunud massiteadvusse, eriti tänu sellistele filmidele nagu “Braveheart”.
Ajaloolane Fergus Kennen Londoni Victoria ja Alberti muuseumist väitis, et keskaegsed Šoti sõdalased kandsid tuunikaid, mis meenutavad ebamääraselt kilte, kuid on hoopis teistsugune riietuselement. Need tuunikad olid värvitud erekollaseks safrani ja mõnikord ka hobuse uriiniga. Seda stiili tunti kollaste sõjaväesärkidena. Särkide kohal kandsid rikkad šotlased pikkade väikeste rauarõngastega ketiposti ning sõdalased piirdusid pigem lühikese jopega, mis oli valmistatud hirve- või lehma nahast. Jope kasteti vaigu või vahaga, et muuta see veekindlaks.
1. Hiroshima ja Nagasaki pommitamine
Jaapani linnade Hiroshima ja Nagasaki pommitamine II maailmasõja lõpu lähedale oli tuumapommide esmakordne kasutamine inimkonna ajaloos.
Mõni pommitamine oli aga isegi laastavam kui Hiroshimale ja Nagasakile langenud pommid. USA laskis kaks korda pommidega B-29 pommidega Tokyole pomme. Esimesel reidil tapeti umbes 100 000 inimest ja teisel juhul enam kui 125 000 inimest. Võrdluseks: Hiroshimas hukkus vahetult pärast plahvatust 90–166 tuhat jaapanlast ja Nagasakis 60–80 tuhat ohvrit. See ei tähenda, et Hiroshimas ja Nagasakis juhtunu poleks šokeeriv ja koletislik juhtum, kuid see pole esimene kord, kui USA õhujõudude pommitusreis põhjustas tsiviilisikute seas nii suuri kaotusi.
